Friday, March 18, 2022 (16:18)¶
A friend expressed valuable critics about our report:
Lugesin läbi sinodi raporti versiooni 11. Ma ei oska igat punkti kommenteerida, ent esitan (üsna otsekoheses toonis) mõned üldisemad mõtted dokumendi kohta:
1) Sellest mustandist saan aru nii, et kui luuakse uus “sinodaalne kirik”, siis kõik selle liikmeks astuvad kirikud peaksid aegamööda loobuma oma senistest õpetustest ja asendama need mingisuguste oikumeeniliste õpetustega. Saan aru nii, et ükski kirik ei peaks väitma, et ta õpetab tõde. Tõde peaks olema midagi, mis on ajas voolav(?) Näiteks katoliku kirik peaks loobuma paavsti ilmeksimatuse doktriinist. Kas see kõik tähendab, et seni välja kuulutatud õpetused ja dogmad (nt Neitsi Maarja taevassevõtmine) tuleks üldse tühistada? Ma ei saa kuidagi nende väidetega nõus olla. Oluline on, et (katoliku) kirik jätkuvalt kinnitaks, et Püha Vaimu abil on ta võimeline kuulutama ilmeksimatuid õpetusi ning kõik seni välja kuulutatud dogmad ja doktriinid kehtivad igavesti. Samas ei tähenda see, et mingeid mingil ajajärgul üldlevinud, kuid mitteametlikke seisukohti (nt et valitsejad on Jumala poolt ametisse määratud) ei võiks ümber lükata. Samuti võib ju muuta administratiivseid reegleid (nt preestrite tsölibaat). Ka võib seniseid õpetusi edasi arendada (nt kui tulevad ilmsiks mingid uued nüansid) ja ka täiesti uusi õpetusi luua teemade kohta, mida seni eriti käsitletud ei ole (nt viimaste tehnoloogiliste saavutustega seonduvalt). Samuti on igati õige, kui otsitakse ühisosa teiste kristlike konfessioonidega. Näiteks võib pidada oikumeenilisi jumalateenistusi ning viia läbi ühiseid heategevusprojekte. Samuti on minu arust oluline, et kinnitataks üle, et piibel, kiriku traditsioon ning kiriku õpetusameti ametlikud seisukohad on kõik võrdse kaaluga ning piibel ei ole ülejäänud kahest tähtsam. See on ju üks peamisi ja olulisemaid erinevusi katoliku kiriku ja protestantlike konfessioonide vahel ning tagab, et kirik ei lõhene eri õpetuste vahel (sest kui igaüks tõlgendab piiblit erinevalt, on konfliktid paratamatud). Viimaks leian, et katoliku kirik peab jääma kindlaks seisukohale, et tema ainukesena on täielikult Pühast Vaimust juhitud, omab järjepidevust varase kirikuga ja õpetab õigeid seisukohti (extra ecclesiam nulla salus). Ehk siis kokkuvõtvalt: * kõik kiriku ametlikud õpetused, doktriinid ja dogmad lähtuvad Pühast Vaimust ning jäävad igavesti kehtima * kõiki administratiivseid ja mitteametlikke seisukohti ja otsuseid võib muuta, lähtudes ajastu vaimust ja praktilistest vajadustest * koostööd teiste konfessioonidega võib teha, sh “sinodaalse kiriku” vormis, kuid katoliku kirik peab säilitama oma näo * ka teised konfessioonid õpetavad õigeid asju, kuid mitte kõiki õigeid asju ja mitte ainult õigeid asju
2) Tekstis räägitakse sellest, et tuleks lahti saada “sinodieelsest keelest”. Kui sinodieelne keel tähendab seda, et räägitakse üleloomulikest asjadest, siis minu arust oluline osa kristlikust usust ongi üleloomulik (Jumal, taevas, põrgu, inglid, surnuist üles äratamine, palve, sakramendid). Muidugi peab kirik andma ka soovitusi, kuidas inimesed oma igapäevases elus (moraalses mõttes) käituda võiksid, ent on oluline, et kirik ei häbene kuulutada ka üleloomulikke teemasid. Ilma nendeta usk ei olekski usk, vaid ainult mingisugune eneseabikoolitaja.
3) Leian, et kui kirjeldatud “sinodaalne kirik” luuakse, siis oleks Rooma paavstil targem jääda katoliku kiriku juhiks; sinodaalse kiriku juhi võiksid valida erinevate konfessioonide liidrid hääletuse teel (võisiis võikski seda juhtida komitee, mis koosneks eri konfessioonide liidritest (nt paavst, üks luteri piiskop, üks anglikaani piiskop, üks baptistlik pastor jne)).
4) Idee, mille järgi tuleks ära kaotada piiratud vastutusega äriühingud, ei sobi mulle kohe üldse. Ma pole küll jurist või majandusteadlane, ent olen üsna kindel, et see hävitaks turumajanduse praegusel kujul, kuna ettevõtjad ei julgeks enam riske võtta. Inimväärikuse juurde, mida kirik väga oluliseks peab, kuulub minu arust ka mõningane materiaalne heaolu (kodu, toit, mööbel jne). Materiaalse heaolu saavutamiseks on aga vajalik, et oleksid ettevõtted, kes toodavad midagi või pakuvad mingit teenust. Selle müügist saadud raha eest makstakse töötajatele palka (mille eest inimesed sedasama materiaalset heaolu ostavadki) ja makstakse makse. mis samuti kuluvad inimeste heaolu parandamiseks. Et aga inimesed üleüldse julgeksid ettevõtlusega riskida, peab neil olema mingi garantii, et nad ei vastuta kogu oma varaga, kui ettevõte ebaõnnestub. Eesti elas 50 aastat kommunismi all ja igasugune jutt ettevõtlusvabaduse piiramisest oleks äärmiselt ebapopulaarne. Läänes inimesed miskipärast arvavad, et kui rikkaid pitsitada, siis muutub ühiskond õiglasemaks (sotsialism). Ajalugu näitab aga, et sotsialism toob kaasa ainult vaesust ja nälga. Kirik peaks hoopis sotsialistlikud ideed jätkuvalt ja jõuliselt hukka mõistma, nagu seda varasematel aegadel on tehtud, ning kinnitama, et ka eraomand ja ettevõtlusvabadus käib väärika inimelu juurde.
Loodan, et sellest on abi
My reactions
I added a section “Answers to sceptical questions”:
This step is not in contradiction with the doctrine of papal infallibility; the Pope will even use this doctrine to justify his step.
The existing church institutions will not have to abandon their teachings or replace them by “ecumenical” or “dilated” teachings. Their teachings are just more specific than the master teachings. Catholic women who feel the call to be priest must either review their wish or change to another denomination, period.
I removed the word “supernatural” from item (50) and added an explanation:
(51) The word “supernatural” emerged in the medieval period and did not exist in the ancient world. It should be used with care because it can get misunderstood as “magic”. God does not tweak the laws of nature. To believe in anything that is against scientific evidence would be superstition.
There is more to respond. To be continued.