Third meeting of the sinoditalgutiim¶

The third meeting of the sinoditalgutiim was on Wednesday 2022-03-23 from 12:30 to 17:00 at EELK konsistoorium (Toompea).

We used version 15 as our instrumentum laboris.

We advanced efficiently, and all participants were deeply satisfied and thankful. I learned only during this meeting that we need to remove much of the “entertaining” stuff because our report cannot target “church professionals” and “simple people of the street” at the same time. Thanks to the three theologians who had a lot of work with making me learn.

Fighting for every sentence¶

As an anecdote, here is a real-life trace of a critical moment during this meeting:

See oli täna ikka ajalooline päriselu lugu: Luc ja Ingmar arutlevad sinodirapordi üle. Seal oli lause “The Bible isn’t perfect and it says so itself.”. Ingmarile see ei meeldinud. Lucile aga meeldis. Arutlevad tükk aega. Ingmar ähvardas “Kui see lause jääb, siis ma alla ei kirjuta!” Hiljemalt sellel hetkel oleks Luc ju võinud taibata, et see lause läheb minema, see pole ju Luci kiri paavstile, vaid eestlaste kiri. Mis ta üldse nii pikalt vaidleb. Aga selle asemel klapib ta oma arvuti kinni ja tõuseb püsti. Et see nii teatraalselt mõjus, üllatas teda ise. Ta tegelikult oli ainult mõelnud, et nüüd on õige hetk väikese pausi jaoks. Aga mõjus kõvemini. Ingmar tõuseb ka ja hakkab oma arvuti pakkima. Nüüd sai Luc aru, et võiks hakkata hoogu maha võtma. Veel hetk hiljem nägi ta, et Ingmar tegelikult ei pannud oma arvuti kokku vaid võttis hoopis toitejuhe kotist välja. Issand olgu kiidetud! Tükk aega vaikus. Siis istusid mõlemad maha ja talgud läksid edasi. Stiiv istus kogu selle aja jooksul vaikselt nagu hiir. Luc võttis nüüd lõpuks lause maha. Pani “The Bible needs explanation.” selle asamel. Ja hiljem sai aru, et see on seal palju ilusam.

Stiiv hiljem kommenteeris:

Õnnitlen teid mõlemaid, et asusite uuesti tööd tegema. Teie kompromissavaldus oli tark ja peegeldab Eesti kristlaste meelsust üldiselt ning nende seisukohti, mida käesolev dokument on mõeldud esindama. Kuigi “teadusliku” piiblikriitika on pioneeriks olnud luterlikud õpetlased, ei usu ma, et isegi luteri kirikus siin Eestis uuritaks seda kriitiliselt enamik pastoritest. Siiski on Eesti akadeemikuid, kes mõistavad, et Piiblit on alati uuritud mitmel tasandil, millest sõnasõnaline tasand on vaid üks. Eesti noored on küll haritud, kuid teoloogiast vähe informeeritud ning eeldavad, et kristlased on kõik fundamentalistid. Kui ka neid tahetakse evangeliseerida või nendega suhelda, peab vähemalt era- ja isiklikul tasandil olema arukas ausus.