Monday, May 29, 2023

Yesterday I wrote a letter to my German-speaking friends where I said that when returning to Estonia in July I will need to learn a “hygienic” precaution in order to avoid a comeback of my “existential stress”. That precaution would be to stop giving away my time for organizations that propagate another God than mine. And that the same-sex marriage question of my manifest “Christians for right to marriage” serves as my litmus test.

One friend now unknowingly confirmed my fears. She quoted a disgusting statement from an interview with Tõnu Lehtsaar (a Baptist): “Pühendumine kui valmidus panustada võib puudutada suhet nii ideoloogia, organisatsiooni kui ka ühiskonnaga laiemalt. Nimetagem seda, millele pühendutakse, pühendumise objektiks. Kui pühendumise objekt ise, objekti väärtused, sümboolika või käitumine tekitavad vastikust, väheneb pühendumise määr. Me ei ohverda oma aega, raha või südant millelegi vastikule. Olen mõelnud, et mida siis saab teha vastikustunde all kannataja? Parandada maailma? Kutsuda kõlvatud korrale? Korraldada revolutsioon? Ajada rõvedad ahju? Minna minema sinna, kus on hea või vähemalt vähem halb? Ma ei tea. Aga ma usun ühte asja, see on terve mõistuse ja eneseväärikuse säilitamine. Aegade muutmine ei pruugi olla meie käes, sest need muutuvad ise, aga eneseväärikuse säilitamine on meie käes.” (Tõnu Lehtsaar: vastikuse anatoomia)

I don’t blame neither my friend nor Lehtsaar, they have their personal history and a different opinion.

That’s my problem, the reason for my existential stress. I saw the post accidentally on Facebook. It makes me feel angry, sad, deceived. Should I try to ignore it? Keep calm? Here is what I will answer to my friend:

Kas sulle tõesti meeldib Tõnu arvamus? Tahtsin juba jälle hakkata seletama ja tsiteerida artiklist About homosexuality. Aga see ongi, mida ma pidin õppima viimase poole aasta jooksul: vaidlemine on mõnikord lihtsalt mõttetu. Ma aiman, mida Tõnu peab vastikuks, aga minu jaoks on näitkes EKNi seisukohavõtt homoseksuaalsuse kohta vastik (nagu ma varem juba kirjtasin). Palun väga, säilitage oma “terve mõistuse ja eneseväärikuse” ja elage edasi oma augus. Kui ma teeks nagu Tõnu sugereerib ja lõpetaks “ohverdada oma aega, raha või südant millelegi vastikule”, siis ma ei tohiks Eestis enam ühtegi kristlasega rääkida (v.a. need paarkümmend, kes vaidlevad EKNi seisukohavõtule vastu).